Hei! Viimased päevad on olnud koroonat arvestades võrdemisi tegusad. Käisime Andreaga 2l päeval Vercellis( meist umbes 30minuti kagusel olev suurem linnake). Esimesel päeva külastasime Vercelli arhaeoloogiamuuseumi samal ajal kui Tommi muusikakoolis oli. Muuseum oli väike aga siiski põnev. Tutvustas eelkõige Vercelli ajalugu ja siinkandis leitud leide roomlaste aegadest fashismini. Peale seda jalutasime veidi vanalinnas, Andrea rääkis mulle veidi linna ajaloost ja tähtsusest( Vercelli on Euroopa mitteametlik riisikasvatuspealinn). Tahtsime minna ka ühte kirikut vaatama aga aeg kiirustas takka. Seepärast läksime hoopis ühte teatrit vaatama, kus nad tihti käivad. Juhtus asi, mida ma Eestis eriti ei kujutaks ette juhtumas:D. Nimelt lasti meid teatrisse sisse suurimat saali vaatama. Ja see oli tõesti suur. Kahjuks ei saadud tulesi põlema ja pidime telefoni taskulampe kasutama nägemiseks. Nägi aga pilti kahjuks ei saanud. Laes rippus kroonlühter, mis on identne sellega, mis ripub Teatro alla Scala laes. Mitte mõni odav koopia vaid täpselt sama. See oli isegi Andreale üllatuseks. Kultuurilaks saadud näitas Andrea mulle oma lemmik raamatupoodi ja veetsime seal tubli 20 minutit( pidime ainult korraks sisse hüppama haha). Siis võtsime aga juba tee kodu suunda. Paar päeva hiljem oli meil taas põhjust minna Vercellisse. Nimelt ostetud piletitega saime prii sissepääsu ka ühte teise muuseumi ja vot see oli võimas. Alustuseks käisime aga kirikus, kus eelmine kord ei jõudnud käia. Katoliku kirik nagu katoliku kirik ikka. Itaalias on veidi raske iga ajaloolise ehitise peale üllatuda- ajalugu ja kultuur on lihtsalt iga nurga peal. Siis seadsime sammud aga ühte teise muuseumi. Võrdleks toda muuseumi mingis mõttes Hermitaažiga. Iga saaliga läks üha paremaks. Muidugi mastaap oli kordades ja kordades väiksem aga ka seal tekkis tunne et muuseum ei lõppegi. Eksponaate oli mitmest maailma otsast, ajastust, liigist. Alustades Caesari skulptuuride jätkates eelajalooliste relvade, Etruski vaaside ja lõpetades kunagiste õuedaamide riiete, hõbeda ja maalidega. Pühendatud on see muuseum Camillo Leon´ile ja tema alustatud kogule. Näha saab nii eelajaloolisi( ja mitte nii eelajaloolisi) relvi, vaarao aegse Egiptuse tarbeesemeid, etruski vaase, keskaegsed mosaiikse, portselani, hõbeehteid ja maale. *Pean mainima, et me olime nii muuseumites kui kirikus ainukesed külastajad niiet koroonakartust ei olnud. Ciao selleks korraks! Laura
0 Comments
Hei! Tegu ühe pikema postitusega, kus katsun kõiki olulisi teemasi käsitleda. Edaspidi katsun mitte nii pikki vahesi sisse jätta postitustel. Pühapäeval saab mu siia saabumisest 4 nädalat täis ja see on...lihtsalt k o h u t a v kui kiiresti aeg lendab. Kuhu see aeg kadunud on? Ma ausalt ei tea ja kui niimoodi jätkub siis tundub, et see juuli tuleb küll juba paari nädala päärast.. Täiesti saan aru, mida selle all mõeldi kui öeldi, et hakka saja protsendiliselt nautima juba esimesel päeval ja ära ütle, et: oh mul on veel palju aega. Lõpp tuleb kiiremini kui arvata oskad. Kahjuks on need sõnad õiged... Muutuste tuules Selle ajaga on ka nii mõndagi juhtunud. Lisaks sellele, et keel areneb igapäevaselt ja pere muutub aina omamaks on meile saabunud ka sügis! Puud on end värvidesse ehtinud või otsustanud üldse lehtedega hüvasti jätma hakata. Ilusate päikesepaisteliste päevade sekka tuleb ka vihmasemaid/ udusemaid päevi, niiet ilma vihmavarjuta nina välja pista ei taha. Samuti on ka märke jõulude lähenemisest- kodus kõlab tavamuusika seas(muide pere on väga musikaalne ja igasugune muusika on au sees) ka jõululaule, ja siin-seal on lagedale toodud esimesed jõulukaunistused. Koroona...viimase aja õudusunenägu. Asi, mis pööras terve maailma tagurpidi ja paneb meid proovile kardetavasti veel mõnda aega. Võrreldes ajaga, mil ma siia jõudsin muutuvad piirangud üha karmimaks ja uusi nakatunuid tuleb üha rohkem iga päevaga. Mõned muutused/regulatsioonid;
Arengud pereelus Tunnen end nagu kodus- tegelikult olen seda tundud juba esimestest päevadest saati. Itaalia perele kohaselt on päevad täis valjut muusikat/rääkimist/naeru ja laulmist, samuti emotsioone( harvad ei ole pisarad ja uste paugutamised). Sellega, et vaikne on ainult siis kui olen üksi kodus ja öösiti on veel veidi harjumatu( kohati on siginat-saginat lihtsalt liiga palju ja see omakorda väsitab). Üksteisega lõõpimist, sarkasmi ja naljatlemist on kuhjaga. Väike näide: Eile õhtusöögilauas Ludo ja Cami küsisid Manult, kas ta sai uued prillid. Manu vastas: ...jah kuu aega tagasi juba. Kõik vaatasid üllatunult üksteisele otsa ja ei suutnud uskuda kuidas nad seda märganud ei ole. Siis Manu hakkas naerma ja ütles, et sai uued prillid tõesti. Klassika. ( Muide eile oli siis esimene kord kui ta mind tõeliselt `nägi` haha. Prillikandjad teavad seda muret) Hiljem samal õhtul: Camil pisarad väljas, sest Tommi kogemata lõi teda küünarnukiga just sinna kohta lõuas, kust tal hiljuti tarkusehammas eemaldati. Valu meelest läinud tegid nad Ludoga (jälle) TikToke, kus Andreale teadmata, kes parasjagu külmkapi ees seisis selga hüppati. Ma olen seda Manu tülpinud nägu juba oi kui palju näinud, mind selle üle naermas nähes kuulutas Andrea mulle, et kui Eestisse naasen tuleb minuga kaasa- tal rahu vaja ja just selle pere pärast on mul peas hallid karvad juba haha. Mida huvitavat on toimunund? Me pole teabmis palju ringi seigelnud, sest kõikidel koguaeg midagi teha ja seda, et kõik korraga kodus on, ei ole just iga päev. Loomulikult on meil ju ka koroonaajastu ehk ka selle pärast on piiranguid. Mul isiklikult sellest aga midagi ei ole: sest nädalavahetused veedame me nende maamajas Sveitsi piiri ääres! Ma ei usu, et mul kunagi sellest kohast kõrini saab- iga kord toimub midagi uut ja põnevat. Meie sealsed naabrid on juba toredad- igakord sööme koos õhtusööki/lõunat, kord ratsutame (nende) hobustega, siis sööme traditsioonilisi kohalikke toite( polenta oli lihtsalt taevalik), küpsetame kastaneid( hooaeg on alles algamas) matkame lähipiirkonnas ja nii edasi! Mu esimesel nädalal seal käisime Andreaga pool päeva lähiümbruses matkamas niiet 15 kilomeetrit tuli kokku. Plaanisime ronida ühe 2700 meetrise mäe otsa aga ma polnud kõrgustega veel harjunud( keha andis märku sellest) ja läksime hoopis Chamois nimelisse väikelinna. See Itaalias ainuke linn, kus pole autod lubatud ja seal oli ka Itaalia esimene lennuväli. See piirkond seal väga kuulus suusa- ja alpinismi poolest, sest Chamois´ vaadet kaunistas võimas Matterhorn/Cervino( Mont Blancist ainult natuke madalam!) Paar päeva tagasi( kui Andrea koroona tõttu kodus töötas) käisime me meie oma Ticineto lähedal mägedes( neile need pigem künkad aga eestlasele, kes lameda maaga harjunud olid need juba mäed) kahe turismiatraktsiooni juures nagu Big Bench. Nimi nendel väga originaalne- tegu ongi suurte pinkidega looduskaunis kohas. Need polnud meist väga kaugel, 15 minta ehk aga vaade oli lihtsalt megailus! Saime ka Manu üle naerda veidi- ta ütles eelmine päev, et tema arust on vaade kõigi nende juures täpselt sama ja võime vabalt peale esimest koju tulla. Peab tõdema, et me kumbki ei nõustu sellega. Siin lihtsalt pole võimalik sarnaseid vaateid kogeda! Väga palju muud polegi teinud- veedame rohkem kodus aega. Vaatame filme/ sarju, mängin Virgi ja Tommiga lauamänge, külastame vanavanemaid jne. Suhteliselt tihti käivad ka külalised, eelkõige õdede sõbrad. Siinkohal pean mainima, et nendest väga paljud on olnud vahetusõpilased niiet jututeemasi jagub. Üks tüdruk oli vahetusõpilane Soomes- temaga klappis eriti hästi. Kool Läheb enamvähem- mitte halvasti aga mitte ka suurepäraselt. Klassikaaslased väga toatavad mind minu teel, tunnevad huvi nii Eesti kui minu vastu, tõlgivad asju, saadavad õpikutest pilte(sest mul millegi pärast pole endiselt õpikuid) ja alati tervitavad ja saadavad ära valju ciao-ga. Õpetajatest pooled ei tunne mu vastu erilist huvi, nt täna veebitunnis üks õpetaja küsis: kas meil on uus vahetusõpilane klassis( ma tegin suuri silmi, sest ma juba kuu aega siin olnud ja mul temaga mitu tundi olnud haha, uuris kust tulen). Siis on osad, kes mu vastu huvi tunnevad ja kellega saab vahetunnis niisama ka lobisetud(nagu näiteks see õpetaja, kes Eestis on käinud) Ja siis on 2, kes minult tunnis reaalselt mingit aktiivsust ootavad( teaduse õpetaja jube tore- ta teeb mulle tunni teemadest enamjaolt alati inglise keeles kokkuvõtte) Üleüldiselt ma suurt midagi ei õpi, sest ei saa millestki aru. Seevastu kodus õpin osasi Eesti kooli aineid( milles ma otsustasin kursuse lõpuni teha) Olen täpselt ühe hinde saanud-7. Ehk siis meie mõistes 4. Ja seda matas- arvestates, et ma ei teadnud, et meil töö tuleb, ma mataga pole sinapeal Eestiski ja ma nägin vaeva, et üleüldse aru saada, mis tööülesanne on loeksin selle edukaks. Kool siin on mitmes mõistes teistsugune: nii tunni ülesehituse, tööde, õpetaja-õpilase vahelise suhtluse ja klassimeeleolu suhtes. Sellest teen ehk eraldi postituse. Ning tänaseks viimane teema: Keel Üks suurimaid põhjuseid, miks ma siia üleüldse tulin. Asjaolusi arvestades usun, et mul läheb suhteliselt positiivselt. Iga päevaga saan aina rohkem aru, tulevad juba normaalsed laused: nt üleeile suutsin Manule, kes inglise keelt ei oska ise selgeks teha: Ma olen üksi kodus, ei tea kus Ludo on, sest teda ei olnud siin kui koju jõudsin, Andrea läks Casalesse poodi ja hetkel tegelen õppimisega jälle. Ma usun, et suuresti võib tänada:
Kui nii edasi läheb tundub tulevik roosiline:D Ma nüüdseks lõpetan. Panen siia ka mõned pildid lõppu. Laura Ja lugesite õigesti, ma olen päral. See viimane nädal Eestis alates sellest kui ma pere teada sain möödus nii ruttu samas nii aeglaselt. Oli kõike- ootusärevust, kerget teadmatust( lennuinfo, eesoleva jne ees)ja pinget. Natuke aga mu uuest elust: Elukoht: Itaalia, Piemonte maakond, Alessandria regioon, Ticineto. Teen ilmselt paari päeva jooksul natuke täpsema ülevaate. Perekond: Üks suurimaid muutusi võrreldes eluga Eestis, sest 3liikmelise pere asemel on meid siin kokku 8!:D Sattusin 5-lapselisse perre ehk õdesi mul kokku 4: Virginia(8), Ludo(15), Susi(18, ta ehk ela kodus ja olen tema "asendaja" haha) ja Cami(20). Ning siis veel ka vend Tommi(10). Järele on jaanud vaid vanemad: isa Andrea(46), ja Manu(46). Senimaani on kõik olnud äärmiselt soojad, lahtised ja sõbralikud niiet juba see tekitab koduse tunde. Üleüldiselt tundub, et perega tuli jackpot ja, et need on just minu masti inimesed. Võiks ehk isegi öelda, et nad on mu Eesti pere Itaalia versioon(mõnede suurte erinevustega muidugi) Mõned kokkusattumused:
Kool: Istituto di Istruzione Superiore "Balbo" ja suunaks määrati liceo linguistico ehk keelteklass(4B). Täna oli esimene päev õnneks ei ole mul Teile siin mingeid hirmulugusi jagada vastupidiselt mõnedega. Bussi pealt kooli jalutades on enamjaolt tavaline tunne- ei mingit `hirmu` ega paanikat. Kerge elevus ikka oli(ausalt öeldes olin väga väsinud niiet ilmselt ei adunud olukorda päris hästi). Kui kooli territooriumile astusin hakkasid kõhus juba kergelt liblikad lendama :D. Enne klassi austmist ütlesin ciao õe sõbrannale, kes oli mind kooli juhatanud ning jäin...passima. Nägin, et klassis oli õpetaja niiet hakkasin üle mõtlema, et kuidas ma tervitan teisi ja kuhu ma istuma pean. Siis aga tuli klassist minu suunas üks tüdruk, kes küsis, kas ma olen uus vahetusõpilane. Noogutasin, mille peale ta naeratus läks veel suuremaks ning lükkas mu klassi ukse vahelt sisse. Ütlesin kõigile buongiorno( kõik ja ma mõtlen KÕIK hüüdsid ciao vastu). Teistega koos ka õpetaja, kes minuga kohe lobisema hakkas(õnneks ta räägib inglise keelt) Küsis kust tulen jne ning tuli välja, et ta on Tallinnas käinud ning talle jubedalt meeldib Eesti, oskas isegi tere öelda. Soovis mulle head siinolemist ja kõike parimat. Esimesed 3 tundi läksid suhteliselt aeglaselt, kuni tulid 2 inglise keele tundi( mu klassis on tavaline, et 1 tund pühendub keeles grammatikale ja teine suhtlusele). Suhtluses tuli neile uus inglise keelt emakeelena kõnelev õpetaja. Nagu arvata on kui tuleb uus õpetaja siis ka tehakse väike tutvumisring- täna oli seda vaja lausa topelt, sest juhuslikult tulin neile ka mina:D. Tutvustasin ennast, küsiti minu kohta ja siis kuulsin ka teistest. Sedasi mu esimene koolipäev kujuneski- ei midagi katastroofilist- vastupidi sain sooja tervituse osaliseks :). Eks näis kuidas edasi. Praeguseks aga kõik- varsti saab õhtusööki ja õige pea tervitan juba enda kolmandat päeva siin:) Ciao! |
Mis sa siit lehelt leiad?Plaanin siin anda ülevaadet enda elust siin imelises Itaalias. ArchivesCategories |